image_pdfimage_print

Pärnu Konverentsid: Koolitus 2016

Koolituskonverents 2015

Pärnu Konverentsid: Koolitus 2016

25.novembril käisin Koolituskonverentsil Juhtimise töötoas jagamas mõtteid coachingu võimalustest ja trendidest. Näen selgelt kahte suunda. Ühelt poolt on coaching professionaliseerumas – coachid koonduvad ühingutesse, väljaõpe muutub oluliseks. Teiselt poolt on coaching minemas organisatsioonidesse sisse. Ühe paralleelina meenutab praegune protsess mulle aega, millal 20 a tagasi alustasin koolitajana. Tegin noore koolitajana väga palju müügi ja teeninduskoolitusi. Ikka väga palju 🙂 Kuid millalgi see aeg sai läbi…. Järjest enam hakkasid organisatsioonides samalaadseid koolitusi tegema sisekoolitajad. Nii oli mõistlikum ja soodsam organisatsioonile. Praegu on suurtes ettevõtetes sisekoolitusosakonnad ja see on tavapärane praktika. Samalaadset tendentsi näitavad värsked uuringud maailmas coachingu kohta. Värske 2014.a  ICF ja HCI organisatsioonisisese coachingu kasutamise uuring näitab, et 50% küsitletud organisatsioonidest kasutab sisemisi coach-e ning 82% organisatsioonidest kasutavad juhid coachingu oskusi.

Tasuta coachingu alane koolitus! Kiirustage!

Ilusat õppimise sügist kõikidele!

Mulle jäi silma üks coachingu kursus, mida teile soovitan. Algus 5.oktoobril! https://www.coursera.org/course/coaching

Ma pole kindel, et kas ma ise seekord jõuan selles osaleda, kuna tegelen oma doktoritöö lihvimisega ning olen hetkel väga hõivatud. Kuid kui te saate selles osaleda, siis olen rõõmus kui mulle ka tagasisidet jagate 🙂

Lisaks olete oodatud osalema 6.oktoobril Äripäeva Akadeemia poolt korraldatud koolitusele “Coachingu alused juhile”. http://akadeemia.aripaev.ee/?TrainingID=f6477c01-3cad-438f-a8a5-d92f5854fdaf

Minu vahepealsed õppimised

Olen ennast värskendanud coachingu ja supervisiooni vallas päris jõudsasti:) Augustis toimus Horvaatias Zadari Ülikoolis supervisiooni ja coachingu konverents, kus ma koos kolleegidega viisin läbi töötoa, mis jagas kogemusi rahvusvahelisest coachide ja superviisorite grupist, kus olen 2008.aastast osalenud. Lisaks kaardistasime töötoas coachingu ja supervisiooni meetodeid konfliktide lahendamiseks. Septembris toimus Bulgaarias Sofia lähistel selle sama grupiga kohtumine, kus vahetasime uusi meetodeid coachingust ja supervisioonist ning lahendasime juhtumeid.

Muudatuste juhtimine hariduses supervisiooni ja coachingu toel

Jagan teiega Huvitava Kooli poolt tehtud ülevaadet 19.mail 2015 toimunud haridusvaldkonna supervisiooni ja coachingu päevast. See päev oli üks osa suuremast protsessist, kus ca 1,5 aasta jooksul kohtusime regulaarselt hariduselu võtmeisikutega – ülikoolide, kohaliku omavalitsuse, koolijuhtide, õpetajate organisatsioonide, Innove, HTM ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) esindajatega. Protsessi juhtis 5-liikmeline ESCÜ meeskond.  Tänud teile Katrin, Sigrid, Karin ja Kreet erakordse koostöö eest! 19.mai päeva juhtisid Signe Vesso ja Katrin Aava.

Kooliuuendused viiakse ellu supervisiooni ja coachingu toel

19. mail kogunes Tallinna Ülikooli sadakond inimest, et mõtestada üheskoos supervisiooni ja coachingu meetodite abil muutunud õpikäsituse tähendust ning leida viise, kuidas soovitud muutused koostöös ellu viia. 

Supervisioonipäeva „Kuidas koostöös haridusstrateegia ellu viia?“ osalisi tervitas Tallinna Ülikooli Mare maja aatriumi põrandale kujutatud lilleõis, kus kõik hariduse sidusrühmad – õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad, kohaliku omavalitsuse, Innove, Tartu ja Tallinna ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad – leidsid omale õielehe. Lilleõie keskele võtsid koha Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) superviisorid, kes kogu päeva arutelusid juhtisid.

Päeva esimeses arutelus jagati omavahel viimase aja edulugusid hariduses ning tõdeti, et neid on palju. Räägiti näiteks õpetaja muutuvast rollist ja liikumisest ainekeskselt õpetamiselt õpilasekeskseks. Toodi esile Kiviõli I Keskkooli häid koostööpraktikaid Ettevõtliku Kooli ja Noored Kooli algatustega, mille tulemused väljenduvad tänaseks ettevõtlikes õpilastes, kes on algatanud mitmeid kogukondlikke ja üle-Eestilisi projekte, mis aitavad kaasa kohaliku elu edenemisele. Nenditi, et igas maakonnas asuvad Rajaleidja keskused ning Tallinna ja Tartu Ülikoolid pakuvad koolidele tuge muutunud õpikäsituse rakendamisel. Kinnitati, et koostöö erinevate hariduse osapoolte vahel on tihenenud ning koolid muutuvad järjest avatumaks.

Tarmo Valgepea tutvustab koolijuhtide arutelurühma edulugusid. Foto: HTM.
Kiviõli I Keskkooli edulugu. Foto: HTM.

Hariduse edulugusid jagades räägiti palju erinevatest algatustest, mis aitavad koolidel muutunud õpikäsitust rakendada ning üht neist – Vaikuseminutite algatust – oli kõigil võimalus kohapeal ka kogeda. Psühholoog ja terapeut Helena Väljaste rääkis Vaikuseminutite eesmärgist õpetada nii lastele kui täiskasvanutele oskusi, mis aitavad tänapäeva inforohkes keskkonnas oma tähelepanu juhtida, keskenduda ja elus ette tulevate pingetega iseseisvalt toime tulla. Tema juhendamisel prooviti läbi mõned lihtsad keskendumis- ja lõdvestusharjutused ning kogeti, kuidas märgata enda tundeid, mõtteid ja enesetunnet.

Helena Väljaste. Foto: HTM.

Päeva teise poole arutelud toimusid koolide meeskondades, kus koolijuht, õpetajate ja õpilaste ning lapsevanemate esindajad arutasid koos Rajaleidja keskuse spetsialisti, kohaliku omavalitsuse ja ülikooli esindajatega, milline võiks nende kool olla viie aasta pärast, kui muutunud õpikäsitus on rakendunud. Ühiselt lepiti kokku, kuidas koos tugi- ja koostöövõrgustikega oma eesmärke saavutada.

Milleks supervisioonipäev?  Supervisioonipäeval osalenud kogesid, kuidas supervisiooni ja coachingu meetodid toetavad tegevuste eesmärgistamist ja probleemide lahendamist ning teadlikku ja koostöist arutelu. Seekordne kohtumine polnud aga sugugi esimene – möödunud aasta oktoobris toimus 1. supervisioonipäev, kus toimusid töötoad ja töötati välja tegevuskavad. Alates sellest ajast on koos käinud ka pilootgrupid, kus on toimunud nii koolijuhtide supervisioon kui ka koolide meeskondade toetamine eesmärkide saavutamiseks.

Õpetajate arutelurühm 2. supervisioonipäeval. Foto: HTM.

ESCÜ ja Tallinna Ülikooli poolt algatatud protsess on kujundatud haridusstrateegia ellurakendamise toetamiseks, et suurendada erinevate osapoolte koostööd, kellest sõltub muutunud õpikäsituse reaalne rakendamine. Haridussüsteemis supervisiooni ja coachingu kasutusele võtmine aitab jätkusuutlikult ellu viia strateegilised muutused, et koolis oleks hea õppida ning õpetada, usuvad algatuse eestvedajad. „Tajun tugevalt, et eesti haridus on värskete energiate tuules!“ ütles ESCÜ superviisor Sigrid Melts päeva kokkuvõtteks.

http://huvitavkool.blogspot.com/2015/05/kooliuuendused-viiakse-ellu.html

Superviisori ja coachi väljaõpe

superviisori ja coachi väljaõpe

superviisori ja coachi väljaõpe Nelijärvel mai 2015

Maikuu on rahvusvaheline coachingu kuu. Seoses sellega olen ka mina olnud  mitmetel viisidel just coachinguga lähedalt seotud. Üks olulisi sündmusi oli   superviisorite ja coachide väljaõppe sessioon Nelijärvel. Kuna ISCI-s õpib praegu juba kaks lendu, siis otsustasime luua traditsiooni ühissessiooniks, mis pakub osalejatele mitmekesiseid võimalusi. Saime kogeda tööd suures grupis ja väikestes gruppides. Oli äärmiselt sügav, tähenduslik ja elamuslik sessioon. Olen tänulik, et saan olla õppejõuks niivõrd küpsetele ja lahedatele inimestele.

Grupi coachingu läbi juhi mõju ja muudatuste juhtimise võime tugevdamine

muudatuste juhtimineOlen väga rõõmus ja õnnelik:) Natuke aega tagasi jõudis minuni väike pakk, kus sees oli raamat. Raamat, kuhu oli valitud ka minu artikkel “Strengthening Leader’s impact and ability to manage change through group coaching.”

 

 

 

 

Viisin läbi uuringu 2009.a. ja 2010.a. , kus uurisin grupi coachingu mõju juhtidele.

muudatuste juhtimineJuhtide tulemused olid 2010.a. paremad. Uurisin ka usalduse mõju tulemustele ning siin ilmnes tugev seos. Nendes meeskondades, kus usaldust hinnati kõrgemalt saavutas juht kõrgemad tulemused.

Superviisor ja coach Signe Vesso aitab organisatsioonidel nende unistusi ellu viia.

Eelmise aasta lõpus sain telefonikõne küsimusega – kas olen nõus rääkima iseendast Eesti Naisele. Lähemalt uurides selgus, et kavas on teha artikkel uue aja ametitest. Nii… ja selgus, et superviisor ja coach on ajakirjaniku uurimistöö viljana Eestis uue aja ametiteks 🙂

Lugu 2015 veebruari Eesti Naises:

Superviisor ja coach Signe Vesso aitab organisatsioonidel nende unistusi ellu viia

Signe Vesso coach

Signe Vesso coach

Signe: “Supervisioon ja coaching on mõlemad inimeste ja organisatsiooni arengut toetavad meetodid. Supervisioon pakub toetust neile, kes toetavad ja aitavad iga päev teisi inimesi, kes töötavad keerulistes valdkondades ja vajavad seetõttu ka ise nõustamist. Näiteks juhid, õpetajad, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu töötajad.

Teine oluline teema supervisioonis on toetada muudatuste elluviimist.”

Coachingu mõiste on aga tulnud spordimaailmast. Tennisetreener Timothy Gallwey uskus, et sportlase kaalukaim vastane on tema enda peas, mitte teisel pool võrku. „Coaching aitab leida lahendusi ja teostada neid viisil, mis on sobivam just sellele inimesele. Fookuses on tulemuslikkuse treenimine.”

Organisatsiooni ja meeskonna superviisori ja coachina on Signe muutuste toetamise protsessis justkui erapooletu kõrvalvaataja. “Süsteemis sees olles on raske teha suuri muudatusi ja vahel tuleb selleks esmalt ennast muuta. Kui teeme kogu aeg samu asju, ei tasu imestada, et saame samasuguseid tulemusi.”

Signe sõnastab oma rolli nii: “Aitan algatada organisatsioonis muudatusi ja neid ellu viia. Aitan näha olemasolevaid ressursse, mis toetavad eesmärkide saavutamist. Aitan kaardistada takistusi, mis segavad eesmärkidenijõudmist. Aitan meeskonna liikmeil omavahel läbi rääkida, dialoogi pidada ja motivatsiooni leida, lahendada raskeid situatsioone.”

Kõigepealt saab Signe kokku organisatsiooni juhiga. “Kaardistame koos praeguse olukorra. Vaatame üle, mis on missioon, visioon ja eesmärgid. Mis on see julge unistus, mille nimel me koostöö algas? Mida ja miks tahetakse saavutada?  Kuidas selle poole liikuda? Mis takistab?

Juhilt ootan tagasisidet, kuidas tema seda kõike näeb, mida pakub lahendusteks, millisteks muutusteks ta on valmis, kui palju on nõus panustama, keda kaasama?

Signe sõnul ei sünni sel moel jäik tegevuskava, vaid muutuv ja täienev, reaalsusega kooskõlas olev plaan. „Kohtume osalejatega kokkulepitud arv kordi (enamasti 6-10 korda), teeme valikuid ja otsuseid, nö. tegevusplaani – kes, mida teeb, mis kuupäevaks. Hiljem kaardistame, mis on tehtud. Mis on läinud hästi? Kui palju oleme unistuste pooleliikunud? Pilk on kogu aeg eesmärgil – kas see on jätkuvalt päevakorral

Mõistagi on see pikk periood, mille jooksul võivad asjaolud kiiresti muutuda, inimesed minna ja tulla ning lahenduste leidmine olla keerukas. Signe nimetab oma rollina lahenduste leidja ülesannet: „Ma ei ütle, et mida ja kuidas teha, vaid kuulan ja küsin, juhin protsessi. Aitan meeskonnal teadvustada valikuid ja teha otsuseid, kuid ei otsusta nende eest. Oleme koos kulgejad, ühise nägemuse loojad. Aitan unistusti teoks teha.”

 

preload images