image_pdfimage_print

KOLLEEGIDE TAGASISIDE

Isci tiim   Sain eelmisel aastal kingituseks kolleegide tagasiside 🙂

Signe mõistab sügavuti, mis toimub meeskondades. Olles väga pädev meeskondadega töötamisel omab ta struktueeritud ja süsteemset lähenemist. Kui meeskond oma mõtetes laiali läheb, siis Signe teeb kiirelt mõne joonise või mudeli, mis aitab tervikpilti näha. Märkab kiirelt seda, mis on pildilt puudu.

Signe puhul võib välja tuua kolm spetsiifilist tugevust – esiteks, läbinägelikkus sellest, mis toimub – “röntgenipilt”. Teiseks tugevuseks on leidlikkus seostada asju ja lahendusi leida. Kolmandaks iseloomustab Signet loovus, mis on aluspinnaseks- nii töös kui oma elu ehitamises.

Signe on rõõmus, lahe ja loominguline, talle meeldib asju teha kirglikult. Koostööd iseloomustab palju fun-i ja paindlikkus. Signe puhul on loovus ja ratsionaalsus omavahel tasakaalus. Ta on kiire mõtlemisega ja hästi efektiivne. Signe oma olemuselt on autentne, äärmiselt loomulik, ehe. Julgeb olla see, kes ta on – mistahes olukorras. Signe võib olla nii leebe kui vajadusel jõuline, kuid enamasti juhib protsesse kergelt ja asjad toimuvad justkui iseenesest. Omab sisemist jõudu. Signe teab, mida vajab ja tahab ning seda, mis talle ei sobi. Temaga on lihtne ja selge suhelda.

Signe on tugev organisatsioonide supervisioonis ja coachingus. Lisaks pikaajalisele praktilisele kogemusele on Signe teaduspõhine, tal on põhjalikud teadmised muudatuste juhtimisest, juhtimisest ja koostööst.
Ta on andnud märkimisväärse panuse ESCÜ juhtimisel, viies organisatsiooni uuele tasandile.
Kokkuvõtteks võib öelda, et arendamise “võlukepike” on Signel olemas. Ta teab, kuidas seda kasutada.

KAITSESIN DOKTORITÖÖ

Uurisin enda EBS-s kaitstud doktoritöös “Coachingu kultuuri arendamine läbi coachingul baseeruva juhtimisstiili” coachingu kultuuri ja coachingul baseeruvat juhtimisstiili Eesti organisatsioonides otsides vastust küsimusele “Kuidas suurendada juhtide mõju coachingu kultuuri kujunemisele organisatsioonis?”.

Töötasin organisatsioonide jaoks välja tööriiista, mis võimaldab määratleda kui tugevalt on organisatsioonis coachingu kultuuri tunnused esindatud. Teiseks töötasin välja tööriista, mille abil saab juht hinnata oma coachingul baseeruva juhtimisstiili tugevust.

Pärnu Konverentsid: Koolitus 2016

Koolituskonverents 2015

Pärnu Konverentsid: Koolitus 2016

25.novembril käisin Koolituskonverentsil Juhtimise töötoas jagamas mõtteid coachingu võimalustest ja trendidest. Näen selgelt kahte suunda. Ühelt poolt on coaching professionaliseerumas – coachid koonduvad ühingutesse, väljaõpe muutub oluliseks. Teiselt poolt on coaching minemas organisatsioonidesse sisse. Ühe paralleelina meenutab praegune protsess mulle aega, millal 20 a tagasi alustasin koolitajana. Tegin noore koolitajana väga palju müügi ja teeninduskoolitusi. Ikka väga palju 🙂 Kuid millalgi see aeg sai läbi…. Järjest enam hakkasid organisatsioonides samalaadseid koolitusi tegema sisekoolitajad. Nii oli mõistlikum ja soodsam organisatsioonile. Praegu on suurtes ettevõtetes sisekoolitusosakonnad ja see on tavapärane praktika. Samalaadset tendentsi näitavad värsked uuringud maailmas coachingu kohta. Värske 2014.a  ICF ja HCI organisatsioonisisese coachingu kasutamise uuring näitab, et 50% küsitletud organisatsioonidest kasutab sisemisi coach-e ning 82% organisatsioonidest kasutavad juhid coachingu oskusi.

Muudatuste juhtimine hariduses supervisiooni ja coachingu toel

Jagan teiega Huvitava Kooli poolt tehtud ülevaadet 19.mail 2015 toimunud haridusvaldkonna supervisiooni ja coachingu päevast. See päev oli üks osa suuremast protsessist, kus ca 1,5 aasta jooksul kohtusime regulaarselt hariduselu võtmeisikutega – ülikoolide, kohaliku omavalitsuse, koolijuhtide, õpetajate organisatsioonide, Innove, HTM ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) esindajatega. Protsessi juhtis 5-liikmeline ESCÜ meeskond.  Tänud teile Katrin, Sigrid, Karin ja Kreet erakordse koostöö eest! 19.mai päeva juhtisid Signe Vesso ja Katrin Aava.

Kooliuuendused viiakse ellu supervisiooni ja coachingu toel

19. mail kogunes Tallinna Ülikooli sadakond inimest, et mõtestada üheskoos supervisiooni ja coachingu meetodite abil muutunud õpikäsituse tähendust ning leida viise, kuidas soovitud muutused koostöös ellu viia. 

Supervisioonipäeva „Kuidas koostöös haridusstrateegia ellu viia?“ osalisi tervitas Tallinna Ülikooli Mare maja aatriumi põrandale kujutatud lilleõis, kus kõik hariduse sidusrühmad – õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad, kohaliku omavalitsuse, Innove, Tartu ja Tallinna ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad – leidsid omale õielehe. Lilleõie keskele võtsid koha Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) superviisorid, kes kogu päeva arutelusid juhtisid.

Päeva esimeses arutelus jagati omavahel viimase aja edulugusid hariduses ning tõdeti, et neid on palju. Räägiti näiteks õpetaja muutuvast rollist ja liikumisest ainekeskselt õpetamiselt õpilasekeskseks. Toodi esile Kiviõli I Keskkooli häid koostööpraktikaid Ettevõtliku Kooli ja Noored Kooli algatustega, mille tulemused väljenduvad tänaseks ettevõtlikes õpilastes, kes on algatanud mitmeid kogukondlikke ja üle-Eestilisi projekte, mis aitavad kaasa kohaliku elu edenemisele. Nenditi, et igas maakonnas asuvad Rajaleidja keskused ning Tallinna ja Tartu Ülikoolid pakuvad koolidele tuge muutunud õpikäsituse rakendamisel. Kinnitati, et koostöö erinevate hariduse osapoolte vahel on tihenenud ning koolid muutuvad järjest avatumaks.

Tarmo Valgepea tutvustab koolijuhtide arutelurühma edulugusid. Foto: HTM.
Kiviõli I Keskkooli edulugu. Foto: HTM.

Hariduse edulugusid jagades räägiti palju erinevatest algatustest, mis aitavad koolidel muutunud õpikäsitust rakendada ning üht neist – Vaikuseminutite algatust – oli kõigil võimalus kohapeal ka kogeda. Psühholoog ja terapeut Helena Väljaste rääkis Vaikuseminutite eesmärgist õpetada nii lastele kui täiskasvanutele oskusi, mis aitavad tänapäeva inforohkes keskkonnas oma tähelepanu juhtida, keskenduda ja elus ette tulevate pingetega iseseisvalt toime tulla. Tema juhendamisel prooviti läbi mõned lihtsad keskendumis- ja lõdvestusharjutused ning kogeti, kuidas märgata enda tundeid, mõtteid ja enesetunnet.

Helena Väljaste. Foto: HTM.

Päeva teise poole arutelud toimusid koolide meeskondades, kus koolijuht, õpetajate ja õpilaste ning lapsevanemate esindajad arutasid koos Rajaleidja keskuse spetsialisti, kohaliku omavalitsuse ja ülikooli esindajatega, milline võiks nende kool olla viie aasta pärast, kui muutunud õpikäsitus on rakendunud. Ühiselt lepiti kokku, kuidas koos tugi- ja koostöövõrgustikega oma eesmärke saavutada.

Milleks supervisioonipäev?  Supervisioonipäeval osalenud kogesid, kuidas supervisiooni ja coachingu meetodid toetavad tegevuste eesmärgistamist ja probleemide lahendamist ning teadlikku ja koostöist arutelu. Seekordne kohtumine polnud aga sugugi esimene – möödunud aasta oktoobris toimus 1. supervisioonipäev, kus toimusid töötoad ja töötati välja tegevuskavad. Alates sellest ajast on koos käinud ka pilootgrupid, kus on toimunud nii koolijuhtide supervisioon kui ka koolide meeskondade toetamine eesmärkide saavutamiseks.

Õpetajate arutelurühm 2. supervisioonipäeval. Foto: HTM.

ESCÜ ja Tallinna Ülikooli poolt algatatud protsess on kujundatud haridusstrateegia ellurakendamise toetamiseks, et suurendada erinevate osapoolte koostööd, kellest sõltub muutunud õpikäsituse reaalne rakendamine. Haridussüsteemis supervisiooni ja coachingu kasutusele võtmine aitab jätkusuutlikult ellu viia strateegilised muutused, et koolis oleks hea õppida ning õpetada, usuvad algatuse eestvedajad. „Tajun tugevalt, et eesti haridus on värskete energiate tuules!“ ütles ESCÜ superviisor Sigrid Melts päeva kokkuvõtteks.

http://huvitavkool.blogspot.com/2015/05/kooliuuendused-viiakse-ellu.html

Superviisori ja coachi väljaõpe

superviisori ja coachi väljaõpe

superviisori ja coachi väljaõpe Nelijärvel mai 2015

Maikuu on rahvusvaheline coachingu kuu. Seoses sellega olen ka mina olnud  mitmetel viisidel just coachinguga lähedalt seotud. Üks olulisi sündmusi oli   superviisorite ja coachide väljaõppe sessioon Nelijärvel. Kuna ISCI-s õpib praegu juba kaks lendu, siis otsustasime luua traditsiooni ühissessiooniks, mis pakub osalejatele mitmekesiseid võimalusi. Saime kogeda tööd suures grupis ja väikestes gruppides. Oli äärmiselt sügav, tähenduslik ja elamuslik sessioon. Olen tänulik, et saan olla õppejõuks niivõrd küpsetele ja lahedatele inimestele.

preload images